Fakte inimese kohta

Mida võiks inimene oma tervisenäitajate kohta teada?

VERERÕHK

Mõõtes vererõhku mõõdetakse kahe erineva rõhu väärtust. Esimene arv on süstoolne ehk ülemine rõhk ja tähistab südame kokkutõmbe ajal tekkivat rõhku. Selle normaalne väärtus on 120. Teine arv on diastoolne ehk alumine rõhk ja tähistab rõhku südame lõõgastumise ning verega täitumise hetkel. Selle normaalne väärtus on 80. Normaalne vererõhk kõigub ööpäeva jooksul, nt. vihastamisel ja füüsilisel koormusel tõuseb ja öösel magades langeb. Meditsiini seisukohalt on diastoolne rõhk olulisem, selle viimane normaalne näit on 80 mmHg. Kui vererõhk on püsivalt kõrge, annab see südamele lisakoormust, kahjustab veresooni ja soodustab lubjastumist. Piiripealne ülemine vererõhk on 130-139 ja alumine 85-89. Kõrge on vererõhk, kui ülemine on püsivalt suurem kui 140 ja alumine püsivalt suurem kui 90. Enesetunne võib olla pikka aega hea, aga elundite kahjustused on pöördumatud. Kõrge vererõhk on peamisi südamehaiguste ohutegureid: põhjustab isheemiatõbe, südamepuudulikkust, neerupuudulikkust, ajuinsulti. Vererõhku saab alandada kaaliumirikka toiduvalikuga. Kaalium aitab kahjutuks teha liigse soolatarbimise mõju. Vererõhu langetamiseks piisab 4,7g kaaliumist ja sellise koguse saab kätte ühest banaanist. Vererõhku aitab normis hoida ka regulaarne liikumine. Liiga madal vererõhk võib olla tingitud kilpnäärmehaigustest, närvidest, ainevahetusest, aneemiast, aga sageli on ka sportlastel.

PULSS

Täiskasvanu normaalne pulss puhkeolekus on 60-90 lööki/min. Treenitud sportlastel on tunduvalt madalam, naistel 8-12 lööki meestest kõrgem. Südame pulsisagedus näitab minuti jooksul tehtud südamelöökide arvu. Lamades on pulss madalam kui istudes ja istudes madalam kui seistes. Pulssi tasuks mõõta alati samas asendis. Õhtune pulss on kõrgem kui hommikul. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kergitab pulssi 10 löögi võrra. Nii võib tekkivale haigusele jälile saada ka pulssi mõõtes. Ka nakkushaigused ja põletikulised haigused kiirendavad pulssi, samuti suitsetamine, alkohol ja ravimid.

HINGAMISSAGEDUS

Oleks vaja varuda iga päev paar minutit, et hingata pikkade sügavate hingetõmmetega. Hingamisharjutused parandavad kopsude tööd ja mahtu (mis vananedes väheneb), langetavad südame löögisagedust, alandavad vererõhku. Algul võib proovida läbi kõrre hingata.

ELEKTROLÜÜTIDE HULK VERES

Magneesium – 1,1 mmol/l (alla 0,75 tekitab tervisesportlastel lihaskrampe)
Kaalium – 3,5-5.0 mmol/l (alla 3,5 on kahjulik südamele)
Naatrium – 136-146 mmol/l (Naatrium on vajalik maomahla tekkeks, naatriumipuudus võib isegi maovähki tekitada).

KEHA RASVAPROTSENT

Peaks olema all 25. Normaalseks loetakse tervisesportlastel 13,5-17,5% (tervislik on veel meestel 17-23% ja naistel 20-27%). Naiste keha rasvkude toodab hormoone, mis on vajalikud rasestumiseks ja stressi maandamiseks. Rasva kogunemine kõhupiirkonda on ohtlikum tervisele, tagumikul ja reitel on see pigem esteetiline probleem.

AJU

Inimese aju sisaldab umbes 100 miljardit närvirakku, mis moodustavad võrgustiku. Närvisüsteemil on hiilgav võime kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga. Vastsündinul ongi maksimaalne hulk närvirakke ja sünapse. Lapse kasvamisel muutuvad kasutusel olevad sünapsid tugevamaks ja need, mida ei kasuta, lagunevad. See ongi aju areng. Alkohol ja suits on ajutegevusele kahjulikud, soodustavad mäluhäirete ja isegi dementsuse teket. Nooruses saadud ajupõrutuse tagajärjed võivad ilmneda hilistes aastates. Aju tuleb kaitsta rattaga sõites kiivriga ja talvel külma eest mütsiga. 3x nädalas tuleks liikuda tempos, mis ajab higiseks, see mõjub hästi nii füüsisele kui ka aju tegevusele. Kui hoiad südant, kaitsed ka aju. Kõrge vererõhk toob kaasa mäluhäireid ja kolesterooli kõrge tase toob lähemale alzheimeri tõve. Klaasike veini päevas olevat ajule kasulik, samas kannatavad prantslased, kui tuntud veinijoojad, maksahaiguste käes ja väga paljud inimesed ei oska ühe klaasiga piirduda. Aju turgutamiseks on kasulikud vitamiinid (puuviljad, marjad). B12 puudus nõrgendab aju tööd, C-vitamiin soodustab aju verevarustust (seega kogu ajutegevust). Aju koosneb kahest poolkerast, vasak kontrollib keha paremat poolt, parem keha vasakut poolt. Umbes 90 % inimestest on paremakäelised ja 10% vasakukäelised ja see suhe on olnud sama kogu inimkonna arengu vältel.